Hallooo kosmos! Halloo Maa!

Kas tead, et võid oma nime 2,3 sekundiga Kuu peale saata? Ja et kosmoselaev võiks edasi liikuda elektrilise päikesepurje jõul? Või et satelliidi külge kinnitatav juhe, mis Maale kosmosest infot saadab, on juuksekarva paksune?

Votnii, see kõik ei ole mitte teaduse fiktsioon ega ulme, vaid igapäevased kosmoseuuringud ja -arendused.

Viimati käisimegi Maailmakohvikus kosmoses. Seda mitte küll sõna otseses mõttes, ehkki palju puudu ei jäänud. Mart Noormaa, Eesti Tudengisatelliidi missiooni eestvedaja, kirjeldas kosmoses peituvat ja toimuvat nii veenvalt, et ettekujutus, mis meie peade kohal aset leiab, hakkas vägagi elama.

Ent miks üldse on vaja kosmoseuuringuid ja sellega seotud kulutusi? Mart sõnastas selle lihtsalt: kosmost on vaja uurida ning kosmoses käia selleks, et Maal elu edendada ja arendada. Esialgu tundub see mõte kaugena, ent lähemal vaatlusel täiesti loogiline. Kosmose uurimiseks ja seal käimiseks on tarvis tohutult kõrgeltarenenud tehnoloogiat – mikroseadmetest kosmoselaevadeni – ja tõsist teadustööd. See kõik annab inimestele õppimisvõimalusi ning töökohti.

Aga miks seda peaks tegema nii väike riik kui Eesti? Osaledes Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) töös tekib Eestil võimalus kõrgtehnoloogilisteks arenguteks – tarkvara ja seadmete välja töötamiseks ning uuteks arendusteks. Samuti on see võimalus ettevõtluse edendamiseks. Liikmemaksu ulatuses, mille meie riik agentuurile aastas maksab, rahastatakse ESA kaudu Eesti tehnoloogiaprojekte. Ning 2011. aastast on Eestil lausa oma „kosmose eelarve“ ja tegevuskava. Kindlasti on see riigi tunnustus meie ettevõtjatele ja teadlastele, kes panustavad kõrgtehnoloogia arendamisse ning innustab noori tegelema millegi tõeliselt suurega. Ja mõistagi on see Eesti innovatsiooni toetamine.

Ehkki Eesti on IT valdkonnas üsna esirinnas ning programmeerimises ja tehnoloogias on nii mõndagi tehtud, siis kosmosespetsiifikat me väga hästi ei tunne. Aga see ei saa ometi olla takistuseks, et selles valdkonnas kõrgtehnoloogilisi arendusi ette võtta. Nii asuski Tartu Ülikool asja kallale, hakkas korraldama vastavaid kursusi ning lõi võimaluse „oma käega“ midagi teha – hakata tegema Eesti oma satelliiti ehk käivitas Eesti Tudengisatelliidi programm EstCube-1, millega tänaseks on liitunud ka Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Lennuakadeemia tudengid.

Satelliit ise hakkab välja nägema kui 1 liitrise ruumalaga kuup, mis ehitatakse vastava kuubikujulise satelliidi standardi järgi.

Mida Eesti oma satelliit ehk EstCube tegema hakkab? Mart Noorma ütles, et kõigepealt on eesmärk motiveerida, inspireerida ja anda kogemus, seejärel tuleb satelliidi nö kasulikkus. Variante on palju, mis ülesannet satelliit kosmoses täidaks. Putukate ülesviimine tundus liiga lihtne. Palju põnevam on katsetada elektrilist päikesepurje – kosmoselaeva nn mootorit.

Ettevõtmine on kujunenud väga rahvusvaheliseks koostööprojektiks, kuna huvitatud osapooli on palju – kes soovib oma väljatöötatud nanojuhet satelliidil üles saata, kes soovib oma uurimiseksperimenti ellu viia, kes tahab satelliidi valmis saada. Mõistagi on kosmose vallutamine Eestile liiga suur ettevõtmine, seepärast tehaksegi seda mitmete riikide ja paljude osapoolte koostöös.

Igal juhul lubas Mart, et Eesti Tudengisatelliit EstCube-1 läheb teele aastal 2012. Meil ei ole muud soovida kui et Eesti kosmosesse! Ja suured tänud Mart Noormaale tõeliselt põneva "kosmose ekskursiooni" eest!


(Urmas Nemvaltsi karikatuur, PM 22.09.2010)

Maailmakohvik käis kosmoses

Eilse maailmakohviku osalejad Jaan, Pepe, Piret, Evelin ja Anu uurisid, mis toimub kosmoses. Piloodiks oli Eesti Tudengisatelliidi missiooni eestvedaja Mart Noorma. Mida kõike kosmosest teada saime, võib lugeda lähipäevil.

Kohtume kosmoses - Maailmakohvik 13. detsembril!

Ikka Tartu loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) kell 19-21.
Sissepääs tasuta!

Kas oled kuulnud igapäevatoimetuste valguses pisut uskumatuna näivast projektist lennutada Maa orbiidile satelliit? Tõsi on aga see, et rühm Eesti üliõpilasi on oma käed-jalad satelliidi prototüübi loomisega sidunud. Eesti Tudengisatelliidi projekti kaugem eesmärk on Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas. Milleks ühele väikesele riigile on oluline teha ilma kosmoseuuringutes? Mida „koolitatud kosmoseekspertid“ küll tegema hakkavad?

Kosmosesse lennutab meid üks projekti eestvedajatest Mart Noorma, Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan. Tema lennukad mõtted ja julgus unistada suunab meid paratamatult küsima, kas suurelt unistades võib tõesti ühel päeval kosmoses kohvitada...

Kohtumiseni selle aasta viimases maailmakohvikus!

Evelin, Tiina, Piret, Oliver

Maailmakohvikut toetab Tartu linn!

Vaesus ei ole häbiasi

Taaskord veendusime, et maailmakohvik on paik, kus sünnivad head mõtted ja kohal on just õiged inimesed.

See, et toimetuleku probleem ei ole häbiasi, oli esmaspäeval maailmakohvitama tulnud ja vaesuse pärast muret tundvate inimeste üksmeelne arvamus. Oluline on, et hättasattunu õigel ajal abi küsiks ja saaks, et ennetada toimetulekuraskusest tingitud olukorra süvenemist. Selle eesmärgiga on ellu kutsutud ka Toidupank.

Maailmakohviku külalisesineja, Tartu Toidupanga eestvedaja Merili Mänd rääkis, et ettevõtmise eesmärk on toiduga abistada neid, kel selleks endal võimalusi ei ole. Nii kurb kui see ka pole, on täna väga suur osa abivajajatest just lastega pered ning abivajajate vanus muutub nooremaks. Ent hea meel on selle üle, et järjest enam julgetakse tunnistada abi vajadust.

Kuidas Toidupangast abi saada? Toiduabi saavad need leibkonnad, kes on toimetuleku toetuse saajate nimekirjas ning kelle igakuine sissetulek jääb alla toimetuleku piiri ehk alla 1000 krooni iga pereliikme kohta. Ja täna on selliseid peresid paraku liiga palju. Eriti palju on meie seas kõikuva vaesusega või vaesusriskiga peresid. Suudetakse kanda väiksemaid väljaminekuid, ent puuduvad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks – teha kodus remonti, panna lapsed riidesse või minna hambaarstile.

Toimetulekuraskusega olukorda satutakse väga erinevatel põhjustel ning enamasti juhtub see mitme asjaolu koosmõjul. Töö kaotamine, terviseprobleemid, makseraskustesse sattumine, suure intressiga laenud… Eks oli ka maailmakohvikusse tulnute seas neid, kes kodu soetamiseks laenu võtnud või auto liisinud. Ikka selleks, et elujärg oleks parem. Aga mis tegelikult tähendab, et töö kaotamise korral on ka nemad riskigrupp. Kuid oli ka konservatiivse ellusuhtumisega kaasamõtlejaid, kel põhimõtteks, et võlg on võõra oma ja seda koormat võtta ei tohi.

Eks vaesusega võitlemisel ongi kaks osapoolt, on riigi vastutus seista hea oma kodanike eest ning inimeste endi vastutus mitte laskuda „musta auku“. Ent ühiselt oldi arvamusel, kui probleem käes, siis tugivõrgustik pere ja sõprade näol on ülimalt tähtis. See on aeg, kui on väga vaja kedagi, kellele toetuda ja kes saaks aidata. Kui neid ei ole, siis ilma igasuguse valehäbita minna asutusse, kes abi andmisega tegeleb – omavalitsus, perede liidud, ühingud jne.

Toidupanga juurde tagasi tulles. Kuigi see ettevõtmine on suunatud ühiskonna haavatavamale osale ja me kõik tahame, et see osa väheneks, on iga abikäsi oodatud. Toidupanga võrgustik on tegelikult üle-Euroopaline ning tegutseb ühtsete põhimõtete alusel: 90% tegevusest on vabatahtlik, vaid kümnendik tööst on tasustatud; toidupank ainult vahendab toidu jagamist ning toiduaineid ei osteta, vaid saadakse heategevuse korras. Toidupanga enda ülesanne on toiduvarud kokku koguda, partneritele jagada, kes selle abivajajatele toimetab ning inimesi informeerida – kes ja kuidas toiduabi saab ning kuidas on abi andmises võimalik kaasa lüüa.

Ja see võimalus on igaühel. Märgakem abivajajat enda kõrval. Sest ühel hetkel võime ise abi vajada.

Et abi andmine on vajalik ja ühiskonnas väärtustatud, selle tõestuseks valiti Eesti Toidupanga eestvedaja Piet Boerefijn Aasta kodanikuks.

Maailmakohvik on mures vaesuse pärast

29. novembri maailmakohvikus arutleme vaesuse üle Eestis. Kohtume ikka Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13), algusega kell 19.00.

"Vaesuse nägu tänases Eestis - kes, miks ja kuidas edasi?"

Täna räägitakse töötutest, toimetulekutoetuse saajatest ning sellest, et euro tulekuga tõusevad ka hinnad. Eestis on hetkel ligi 100 000 inimest, nende hulgas 20 000 last, kellel on tõsised toimetulekuraskused. See on väga suur osa meie hulgast. Kuid, kus nad on ja kes nad on? Ning kõige tähtsam küsimus - miks? Millised on need mustrid ja teed, kuidas üks inimene jõuab selleni, et tal pole enam kuhugi külma eest peitu minna, või peab ütlema oma lastele, et täna süüa ei saa? Kas Sina võiksid ühel hetkel ennast sellisest olukorrast leida?

Kohvikusse tuleb külla Merili Mänd, Tartu Toidupanga eestvedaja, kes räägib oma igapäevatöös kohatud inimestest ja lugudest meie kõrval.

Kohtumiseni! Evelin, Tiina, Piret ja Oliver

Maailmakohvikut toetab Tartu linn.

"Loodus õpetab tänulikkust"

Nii ütles Robert Oetjen maailmakohvikus, kui rääkisime kuidas märgata märkamatut ja mida on inimesel looduselt õppida. Vaatad voolavat vett ja tunned lõputut tänulikkust, kui paljud elud saavad tänu sellele elada. Kui oskad näha, mida kõike loodus pakub, on see ammendamatu "õpik" ja insporatsiooniallikas, ta on tohutult võimas oma mitmekesisuses ja paljudes seostes.
Georg Aher on ühes interjuus öelnud, et paljud inimesed ei anna endale aru, et loodus meie ümber ei ole niisama, loodus on elu, millest tuleb lugu pidada. Loodus on meile palju vajalikum kui külmkapp või televiisor, mis tunduvad meile sageli nii hädavalikud. Loodus ei ole paralleelmaailm, mis eksisteerib meie kõrval. Meie eksisteerime temaga koos. Ajatult ja mõõtmatult.
Ehkki mõistmine ja loodusega koos olemine oleneb väga palju sellest, kes me ise oleme, kus me oleme üles kasvanud, milline on keskkond meie ümber. Isiklikud looduselood ja elamused on tihtipeale jäänud lapsepõlve ja loodusest ja looduses olemisest kipume rääkima mineviku vormis. Meie tähelepanu on koondunud mujale - vaja tööd teha ja raha teenida, vahest meeltki lahutada, tahaks mugavust - kaob kontakt loodusega ja kipume võõranduma. Kas see on paratamatu?
Siiski on nii, et igaüks peab looduse enda jaoks leidma ja enese olemise sellega kooskõlla viima. Tõeliselt rikas on see inimene, kes näeb, oskab hinnata ja hoida meid ümbritsevat loodust ja tema imesid. See tuleb hingest seest.

„Kuidas märgata märkamatut – mida on inimesel looduselt õppida?“

Maailmakohvik
esmaspäeval, 08. novembril kell 19-21, Tartu loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13)

Sissepääs prii!

Inimene on osake loodusest, ehkki üha suureneva linnastumise tõttu on inimene loodusest kaugenemas. Ent samas tunneme igatsust kaotatu järele ja võrdleme puutumatu looduse ilu omaenese tekitatud keskkonnaga, kus aina enam näeme asfaldimaailma kaubamajade ja pikkade autoridadega. Ometi on looduses nii palju väärtuslikku nii oma liigirikkuse, elutsükli ja koostöö näol. Kuidas märgata seda, mis tegelikult looduses peitub? Miks on inimene loodusest kaugenemas? Kuidas jõuda inimese ja looduse harmooniani?

Külla tuleb loodusemees, Palupõhja looduskooli eestvedaja Robert Oetjen.

Maailmakohvik on koht, kus jagada üksteistega arvamusi ja mõtteid, avada ennast, kuulata teisi ning jälgida põnevusega, mis sellest kõigest sünnib.
Tule üksi või võta sõbrad kaasa ning veeda üks huvitav õhtu intrigeerivate mõtete ja uute tuttavate seas!

Korraldajad: Evelin Uibokand, Tiina Urm, Piret Jeedas, Oliver Nahkur

Maailmakohvikut toetab Tartu linn!

Sel aastal kohtume veel kolm korda

Maailmakohvik võtab põnevad teemad kohvikulaudades arutlusele sel aastal veel kolm korda:
8. novembril
29. novembril ja
13. detsembril.

Püsige lainel, vestlusteemad tõotavad tulla igati väärikad!

Mõtleme, kas ja milline kunst on sotsiaalselt vastutustundlik

Maailmakohvik esmaspäeval, 11. oktoobril kell 19-21, kohvikus Karlova (Tartu loomemajanduskeskuses, Kalevi 13)

Sissepääs TASUTA!

„Sotsiaalselt vastutustundlik kunst – kellele ja miks?“

Kunstil kui loomeprotsessil on lisaks visuaalsete kujundite loomisele ka ühiskonda ja elu edasiviiv eesmärk. Samuti on kunsti vaja selleks, et maailmast paremini aru saada. Vastutustundliku sõnumi levitamine ja seeläbi ühiskonnaellu panustamine loomise ja loomingu kaudu on saamas aina olulisemaks – olgu selleks teater, kino, maali- või tänavakunst. Kuidas märgata sotsiaalselt vastutustundlikku kunsti ja kuidas seda kasutada? Kas kunstil üldse peab olema tarbimisväärtus?

Põnev KÜLALINE on seekord liikumisest Loesje Eesti, kes teevad põnevat ja ühiskonnas olulist sõnumit kandvat postrisarja.

Maailmakohvik on koht, kus jagada üksteistega arvamusi ja mõtteid, avada ennast, kuulata teisi ning jälgida põnevusega, mis sellest kõigest sünnib.
Tule üksi või võta sõbrad kaasa ning veeda üks huvitav õhtu intrigeerivate mõtete ja uute tuttavate seas!

Kohtumiseni sügishooaja esimeses maailmakohvikus!


Korraldajad: Evelin Uibokand, Tiina Urm, Piret Jeedas, Oliver Nahkur
Maailmakohvik toimub Tartu sügispäevade raames ning toetab Tartu linn!

Maailmakohviku suvepuhkus on läbi :)

On tõesti viimane aeg Maailmakohvikutega alustada. Suvi oli imekaunis - sai rännata, olla, nautida, mõnuleda. Ent kui sügispäike on lehed värviliseks joonistanud, õhtud muutuvad pimedamaks on õige aeg Maailmakohviku õdusasse ruumi end sättida ja heade inimeste seltsis mõtteid vahetada.

Niisiis, selle sügise avakohvik on esmaspäeval 11. oktoobril. Kohtume Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) kell 19.

Maailmakohvik toimub Tartu sügispäevade raames, mis sel korral keskendub kunstile, otsides seda ümbert, alt ja pealt. Nii ka meie.

„Sotsiaalselt vastutustundlik kunst – kellele ja miks?“

Mõtleme, arutleme, vaatleme, kuhu me välja jõuame.

Olete mõistagi väga oodatud!

Kohtume sügisel!

Head maailmakohvikulised!

On olnud äärmiselt põnev, innustav ja inspireeriv hooaeg. Suur tänu kõigile, kes Maailmakohvikutes osalesid ja kohvikuvestlusi rikastasid.

Samuti tänud klubile Maailm ja Tartu Loomemajanduskeskuse Karlova kohvikule, meid võõrustamast. Tuhat tänu meie väga põnevatele külalistele, kes Maailmakohvikud on nii omapäraseks teinud ja muidugi Tartu linnale, kes meid toetab.

Nüüd läheme aga suvepuhkusele ja kohtume taas sügisel, sest päike on väljas, loodus on tärganud ja aeg on toast välja minna - õhk pakatab toomingalõhnast, sirelid õitsevad, kullerkupud näitavad oma kuldseid päid. Ainult sääski on kole palju.

Kaunist suve ja hoidke pilk meie ajaveebil peal, anname siin märku, kui Maailmakohvikud sügisel uuesti alustavad.

Evelin, Piret, Oliver ja Tiina

Maailmakohvikus nopime vilju

Maailmakohvik ei väsi üllatamast. Lisaks sellele, et Maailmakohvikus on alati kohal õiged inimesed, astub meie juurest läbi ka väga toredaid "juhukülalisi", kes satuvad arutelusse täiesti juhuslikult ja möödaminnes, ent kellel on seal pööraselt põnev olla, jättes maha väärt mõtted ja ideed. Nii täna Tartu Loomemajanduskeskuse imearmsas Karlova kohvikus juhtuski.

Vestlustes keskendusime Tartumaa rikkuse ja uuenduste otsingutele. Tartumaal on väga palju pakkuda - ehedat elu, vaimsust, kaunist loodust, ettevõtlikkust. Ent see tuleb heas mõttes enda kasuks tööle panna ning viia Tartumaa suuremale pildile. Ja alustada tuleb iseendast, tartlastest, tartumaalastest.
Läbi väljapoole (ja mitte ainult) suunatud tegevuste ja koostegemise tugevneb kindlasti kohalik kogukond ja see ongi tegelikult kõige suurem väärtus. Kohalikud algatused ja tegevused on sageli edu võti ja importkaubana seda müüa ei saa. Tartumaal on tegelikult väga palju tegusaid inimesi, kes on juba algatanud võimsaid koostööprojekte - Peipsi järve äärde pilliroost valmiv Roomaa, vanausuliste külasid läbiv Sibulatee, tulemas on jõhvika korjamise maailmameistrivõistlus - kuid kellest või millest me sageli kuulnudki pole.

Ent juba tekkiski mitmeid uusi ideid Tartumaa eripära väljatoomiseks ja tutvustamiseks. Kas olete mõelnud selle peale, et Euroopa Liidu päike tõuseb Peipsi järvest Tartumaal? Või et oma rikkaliku ja mitmekesise loodusega, mida pakub näiteks Emajõgi või Emajõe Suursoo, Alam-Pedja looduskaitseala, liigirikkad metsad, võiks Tartumaa olla Euroopa eluslooduskool. Miks mitte?!
Selleks, et Tartumaa võimalusi ja rikkust meile lähemale tuua, lubas Tartumaa Arendusselts korraldada Tartus Tartumaa päeva. Jah, alustame iseendist.

Täname tänast külalist Kristiina Liimandit väga innustava ülevaate eest, mis Tartumaal kõik teoksil on. Ja kindlasti ka kohviku pidajannat Kerlit väga hõrgu koogi ning mõnusa kohvi ja tee eest! Kõik see aga sai toimuda tänu Tartu linna toetusele.

Panustame Tartumaa arengusse - Maailmakohvik 19. mail

Aeg läheb tõesti kiiresti ja käes on viimane Maailmakohvik enne suve.
Ent sel korral oleme uues kohas, Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus Karlova.

19. mail kell 19.00-21.00
Seekord uurime, milline on elu Tartumaal ning kuidas ühiselt maakonna arengusse oma panus anda... Tõotavad taaskorda tulla väga sisukad ja huvitavad vestlused, sest just seda Maailmakohvik pakub.
Külaliseks on Kristiina Liimand, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht.

Olete oodatud!

Maailmakohvikut toetab Tartu linn.

Maailmakohviku tõeline olemus

Täna näitas Maailmakohvik taaskord oma tõelist olemust - see on koht, kus jagada üksteisega oma mõtteid ja arvamusi, avada ennast, kuulata teisi ja jälgida põnevusega, mis sellest kõigest sünnib. Alati on kohal õiged inimesed ning Maailmakohvikusse tullakse sellepärast, et teemad, mille üle arutletakse, lähevad meile korda.

Tänane aruteluteema oli "Kultuuride sarnasus - müüt või tegelikkus?". Teema oli väga laia ampluaaga, ent nii atraktiivne ja mitmekesine, et kohvikulaudadest, mille ümber vestlused kulgesid, jäi väheks.

Muidugi suured tänud meie külalisele Judit Strömpl'ile, kes oma mõttekäikudega osalejad kohe põnevile ajas ja vestlused kiiresti ja aktiivselt käima lükkas.

The World Café: „Similarity of cultures – myth or reality?“

Monday, 26 April, 19.00-21.00
Restoran-club Maailm, Rüütli 12, 2nd floor

While we talk about diversities of cultures, in many ways, we think about differences between cultures. But, how it could be useful to pay more attention to the similarities of cultures? What could be the common features of different cultures? These questions and many others about similarities-differences are being discussed in next World Café conversations.

The topic will be introduced by Judit Strömpl, associate professor of social policy in university of Tartu. Judith is Hungarian and has lived many years in Estonia. She has studied Russian language and culture and got PhD in Social Sciences in Finland.

The World Café comprises of conversations about questions that matter. The World Café enables to share easily anyone’s ideas and opinions as well as to create personal relationships to learn and produce shared knowledge. More over, you never know which conclusions it will come to.

See you in the World Café!

Organisers: Evelin Uibokand, Tiina Urm, Piret Jeedas, Oliver Nahkur

The World Café is in program of Tartu Studentdays and supported by Tartu Municipality.

Maailmakohvik 26. aprillil

Esmaspäeval, 26. aprillil kell 19-21, klubis Maailm (Tartus, Rüütli 12, II korrus)
Sissepääs tasuta!

Maailmakohvik: „Kultuuride sarnasus – müüt või tegelikkus?“

Kui räägime kultuuride mitmekesisusest, siis miks mõtleme alati kultuuride vahelisi erinevusi? Ent, kuidas võib olla kasulik see, kui pööraksime rohkem tähelepanu erinevate kultuuride sarnasustele? Millised võivad olla eri kultuuride ühised jooned? Nende küsimuste üle mõtleme koos järgmises maailmakohvikus.

Külla tuleb Judit Strömpl, aastaid Eestis elav ungarlanna, õppinud vene keelt ja kirjandust ning Soomes sotsiaaltööd, praegu Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent.

Maailmakohvik on koht, kus jagada üksteistega arvamusi ja mõtteid, avada ennast, kuulata teisi ning jälgida põnevusega, mis sellest kõigest sünnib.
Tule üksi või võta sõbrad kaasa ning veeda üks huvitav õhtu intrigeerivate mõtete ja uute tuttavate seas!

Kohtumiseni maailmakohvikus!

Korraldajad: Evelin Uibokand, Tiina Urm, Piret Jeedas, Oliver Nahkur

Maailmakohvik toimub Tartu Kevadpäevade raames ning toetab Tartu linn!

Maailmakohvik "Suur heade mõtete ring - Teeme Ära talgupäev Tartus!"

Maailmakohvik koostöös Tartu Linnavalitsuse ja Teeme Ära talgupäeva meeskonnaga kutsub kõiki tartlasi, kes oma kodulinna paremaks muutmisest hoolivad, oma mõtteid jagama
13. märtsil kell 15.00 Tartu Raekoja saalis.

Mida kujutab endast Teeme Ära talgupäev? Kuidas saab osaleda? Millised asjad kodulinnas Tartus vajaksid korda ja ära tegemist? Kus saaksin ise käed külge panna?

1. mail 2010 leiab aset suur üle-eestiline Teeme Ära talgupäev, kus tuhanded eestimaalased hakkavad suuremaid ja väiksemaid asju oma kodu ümbruses ja kaugemalgi korda tegema. Igal eestimaalasel on võimalik üles leida just see tegu või asi, mis ootab ärategemist. Mõelda plaan läbi, panna see kirja www.teemeara.ee kodulehel ning kutsuda ka teisi kaasmaalasi appi see 1. mail ühiselt teoks tegema.

Nüüd on aeg koos välja mõelda need olulised asjad, mida 1. mail Tartus saaks ühiselt korda teha. Mõtle välja, mis on need ettevõtmised, mis Sinule isiklikult korda lähevad, kus oleksid valmis ise eestvedamise enda kätte haarama. Tule 13. märtsil raekotta ning jaga oma mõtet teistega, et töötada ühiselt välja juba konkreetsem tegevusplaan. Kokkusaamisel on kohal Teeme Ära talgupäeva eestvedajad, kes võimalustest lähemalt räägivad ning küsimustele vastavad. Seejärel saab juba välja tulla oma ideega või leida endale meelepärane idee väljakäidute hulgast ning koos teistega väiksemas grupis mõte täpsemaks tegevusplaaniks mõelda, et see 1. mail ka teoks saaks.

Päevakava:
15.00 Tervitus ja Teeme Ära talgupäeva tutvustus
15.20 Küsimused-vastused
15.40 Mõtete-ideede jagamise ring
16.00 Avatud ruum: töö gruppides - konkreetsete tegevusplaanide välja
töötamine
17.15 Grupitöö tulemuste jagamine teistega
17.45 Lõpusõnad
18.00 Head aega!

Olete oodatud!

Maailmakohviku lood: Jalakäijad, jalgratturid ja autojuhid – sõbralikult koos

Maailmakohvik Tartus klubis Maailm
25. veebruaril

Maailmakohvikul on selline fenomen, et seal on alati kohal õiged inimesed. Ühest küljest on see seotud maailmakohviku teemadega, mis parasjagu ”kohvikulauas” pakutakse. Teisest küljest kindlasti Maailmakohvik ise – õhkkond, mõnusad vestluspartnerid ja põnevad külalised. No haarab kaasa!

Seekord keskendusime autovabamale ja jalgratta-jalakäija sõbralikumale linnaruumile. Luubi alla võtsime Tartu linna ning külas oli Tartu jalgrattateede koordinaator Toomas Põld.

Mitmekesiste liikumisvõimaluste edendamine linnaruumis on oluline osa linlikust elukvaliteedist – võrdsed peavad olema nii ühistranspordi kasutajaid, jalgsi ja rattaga liiklejaid ning autokasutajaid. Ent kuidas on võimalik luua kõigi jaoks kasutatav, samas vahetult ligipääsetav linnakeskkond nii, et kõigil oleks piisavalt ruumi? Kas tänane linna elukorraldus võimaldab ühendada meeldiva kasulikuga – jätta auto, säästa linnaruumi saastamisest ning teha oma igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga?

Selliselt püstitasime vestlusteema. Kuid mis on mõneti mureliku olukorra taust?
Valglinnastumine soodustab auto kasutamist ja autode arvu kasvu, kiiresti laienevad linnaalad vajavad rohkem maad, energiat ja transpordi infrastruktuuri. Linna äärealadele kolimine on teatud mõttes tarbimisviis – oma maja, oma auto(d), oma aed. Meeldivama ja rahulikuma elukeskkonna otsingud on aga kulukad, energiamahukad ja seega meie oma elukeskkonda koormavad, sest igapäevased käigud tööle, kooli, toidupoodi on kodust kaugel.

Mugavus ja võimaluste laienemine on teine tendents, mis on kaasa toonud kiire autostumise, mille tagajärjel muutub elukeskkond linnas ebameeldivaks ja isegi ohtlikuks, eelkõige jalakäijatele ja ratturitele. See on viinud olukorrani, kus (korter)majade vahel on pigem autoteed ja parkimisplatsid vaheldumisi kaubanduskeskustega, mitte aga õuealad, mänguplatsid, puud ja inimesed – ühesõnaga elu. Kahjuks pole siin Eesti ja Tartugi mingid erandid.

Selleks, et linnakeskkonda ja inimest olulisel määral hoida, tuleb transpordikorraldus muuta säästvamaks nõnda, et ka jalgsi ja rattaga liigeldes oleks mugav omi asju toimetada ja liikuda ühest kohast teise. Linna elu- ja transpordikorraldus peaks eelkõige käima ikka inimeste ja siis autode järgi. Ning tegelikult ei olegi see nii ilmvõimatu. Liikluse rahustamine kiiruspiirangutega, rattateede ja kergliiklusteede süsteemi loomine linnas tervikuna ja sidumine linnaäärsete elurajoonidega ning liiklusmärkidega reguleerimine on vähim, mida teha saab. Muidugi nõuab see kulutusi, ent samamoodi nõuab kulutusi autoteede korrashoid.
Kuid kui loome tingimused rahulikuks liiklemiseks, soodustame sellega jalgrattakultuuri edenemisest ning jalgsi liikumist ja ühistranspordi kasutamist. Praegu oleme veel olukorras, kus jalgratturid tunnevad end võõralt nii sõiduteel kui kõnniteel, sest neile pole liikluses kohta.



Seetõttu mõtisklesimegi, kuidas Tartus saaks taolist olukorda parandada ja ennetada.

• Ikka julgustada jalgrattaga tööle ja kooli minekut. Sest jalgrattaga sõita on ju tore!
• Suurematele avalikele üritustele jalgrattaga kohale. Väga hea näide ja kogemus oli Üldlaulupidu Tallinnas.
• Mine kaubanduskeskusesse jalgrattaga! Pole tüütut parkimisprobleemi. Ja kui tore oleks, kui säästvat mõtteviisi toetaks mõni kaupleja soodustuste andmisega ratturitele näiteks rattaparkla žetooni ettenäitamisel.
• Politsei annab igal aastal linnale üle hulga jalgrattaid, mis ei ole omanikuni (tagasi) jõudnud. Nende baasilt võiks kesklinnas ühe rattalaenutuse avada. See soodustaks ka linna külastajaid rattaga liiklema.
• Praegused suured lumehunnikud autoparklates võiks lumevabal ajal vabalt olla rattaparklad. Nagu praegune suur lumeuputus näitab, saab palju vähemate parklakohtadega hakkama.
• Korrusmajade piirkondades oleks hädasti vaja rattamaju või -lasilaid. Linn võiks tüüpprojekti välja töötada ja seda pakkuda koos ehitustoetusega korteriühistutele.
• Ilmselt meeldiks nii mõnelegi, kui Tartu kesklinna osa oleks üldse suures osas autovaba. Jalgsi liikumine on igal juhul tervislik ja ühtlasi näeks ka rohkem, mis linnas üldse toimub. Juurdepääs võiks olla vaid teenindaval transpordil ja invaautodel.
• Linn võiks ühest linnaosast teha jalgrattaliikluse mõttes näidislinnaosa.
• Tule rattaga Tartu kevadpäevadele!
• Välja töötada ülikooli kampuste vahel optimaalne rattatee koos märgistusega „Tudeng rattal“

Nagu näha, mõtteid jätkus. Kõige olulisem on siiski saavutada olukord, kus iga liikleja arvestab teise liiklejaga, olgu ta jalakäija, rattur või autojuht. Ent selleks, et meie oma elukeskkond oleks sõbralikum ja mõnusam, peame alustama iseendast. Mina jalgratturina arvestan jalakäijate ja autojuhtidega ja tahan loota, et ka nemad minuga arvestaks. Mõnus ja ohutu „elutuba“ linnas võiks ju olla vahetuskursiks automugavuse vastu.

Täname kõiki Maailmakohvikus kaasamõtlejaid. Tore oli!

Ettevaatust, tudeng rattal! :)

Jällegi on üks põnev ja kaasakiskuv Maailmakohvik möödas. Seekord oli koguni nii, et jõudsime vaid ühe kohvikulaua ringi teha, sest vestlused oli sedavõrd köitvad ja ei tahtnud kuidagi lõppeda...

Ideid ja mõtteid oli kõvasti, kuidas jalakäijad, jalgratturid ja autojuhid sõbralikult linnaruumi jagada saaks. Näiteks pakuti idee, et linn markeerida märkidega "Tudeng rattal!", teine idee oli see, et praegused lumekuhjad teha hilisemalt rattaparklateks, sest nagu näha, ei olegi autodele nii palju ruumi vaja. Ja et soodustada rattaga kaubanduskeskusesse minekut võiks seal olla parklad, kus ratta parkimise ajaks saad žetooni, mille ettenäitamisel autovabama mõtteviisiga kaasa tulnud kauplused pakuvad ostjale soodustusi. Miks mitte!

Kes soovib Tartu linna jalgrattaliikluse teemal kaasa rääkida ja mõelda, siis on võimalik liituda liikumise "Jalgrattalinn Tartu" meilinglistiga. Listiga liitumiseks tuleb kiri saata pardid @ hot.ee
Samuti võib lahkesti pöörduda Tartu jalgrattateede projektijuhi Toomas Põllu poole (Toomas.Pold @ raad.tartu.ee). Kõik mõtted ja ettepanekud on teretulnud!

Ja mõtteid võib ka siia meile jätta. Küll me need edasi anname!

Maailmakohvik ärkab talveunest!

Kohtume neljapäeval 25. veebruaril! Ikka klubis Maailm, ikka kell 19-21.

Seekord keskendume autovabamale ja jalgratta-jalakäija sõbralikumale linnaruumile. Luubi alla võtame Tartu linna.

„Jalakäijad, jalgratturid ja autojuhid - kuidas sõbralikult kasutada ühist linnaruumi?“

Mitmekesiste liikumisvõimaluste edendamine linnaruumis on oluline osa linlikust elukvaliteedist – võrdsed peavad olema nii ühistranspordi kasutajaid, jalgsi ja rattaga liiklejaid ning autokasutajaid. Ent kuidas on võimalik luua kõigi jaoks kasutatav, samas vahetult ligipääsetav linnakeskkond nii, et kõigil oleks piisavalt ruumi? Kas tänane linna elukorraldus võimaldab ühendada meeldiva kasulikuga – jätta auto, säästa linnaruumi saastamisest ning teha oma igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga?

Külla tuleb Tartu jalgrattateede koordinaator Toomas Põld.

Kohtumiseni maailmakohvikus!

Korraldajad: Evelin Uibokand, Tiina Urm, Piret Jeedas, Oliver Nahkur

Maailmakohvikut toetab Tartu linn.