Ootame jällegi kõiki maailmakohvikusse klubis Maailm (Tartus Rüütli tn. 12, II korrus).
23. märtsil kell 19-21. Sissepääs prii!
Menüüs on:
„Linnakogukonnad – uus trend või loomulik eluviis?!”
Linnakogukondade kujunemine on viimastel aastatel hoogustunud. Mis on selle põhjused? Kas ühine vajadus lahendada mõnd probleemi, edendada ühistegevusi või soov leida oma koht linnas? Kas linnakogukond tähendab elu võimalikkust linnas? Millist tähendust loob linnakogukonnas olemine, elamine ja sinna kuulumine?
Kogukondade teemat avavad koos kohvikulistega linnasemiootik Tiit Remm ja semiootika doktorant Anu Haamer.
Maailmakohvik on koht, kus jagada üksteistega arvamusi ja mõtteid; avada ennast, kuulata teisi ning jälgida põnevusega, mis sellest kõigest sünnib.
Tule üksi või võta sõbrad kaasa ning veeda üks huvitav õhtu intrigeerivate mõtete ja uute tuttavate seas!
Kohvitamisteni!
Evelin
Piret
Tiina
Oliver
Friday 20 February 2009
Vabatahtlik on hea egoist!
Maailmakohvik 09. veebruaril: Mida otsid, vabatahtlik?
Seekordse kohviku peateema oli vabatahtlik tegevus (VT) ja mis ajendab meid tegutsema vabatahtlikuna.
Alguseks rääkis Tuulike Mänd Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest (VTA) ning mis asi on üldse vabatahtlik tegevus. Tuulike ütles, et vabatahtlikud kõnelevad läbi oma tegevuse. Et meie kõigi tähelepanu juhtida meie ümber olevale heale tegevusele, tunnustatakse ja tänatakse iga-aastaselt neid pühendunuid, kes on kaasa aidanud ümbritseva keskkonna paremaks muutumisele. Tunnustamine on üks olulisim vabatahtliku tegevuse väärtustamise viise.
Samuti tutvustas Tuulike hiljuti valminud uuringut vabatahtlikust tegevusest Eestis, mille kohaselt peamised vabatahtliku tegevuse valdkonnad on heategevus, loodushoid ja keskkonnakaitse, kohaliku elu edendamine, loomakaitse, haridus/teadus, lapsed / noored.
Veel huvitavat nimetatud uuringust:
- Kõige enam pakutakse transpordiabi (sageli seda VT-na ei teadvustata), osaletakse heakorra- ja päästetöödel ning aidatakse vaba aja sisustamisel.
- Enamasti tegutsevad vabatahtlikena kõrghariduse ja suurema sissetulekuga inimesed. Samas, aktiivsemad vabatahtlikud on maapiirkondades.
- Üle poole uuringus osalenutest ei osanud koheselt vastata küsimusele, mis neile vabatahtliku tegevusega seoses meenub. Peamiselt seostub vabatahtlik tegevus heategevuse ning annetamisega ja ühiste koristusaktsioonidega.
- Vabatahtlikus tegevuses mitte-osalemise põhjuseks on kõige enam ajapuudus ning paljud polegi selle peale mõelnud.
Hetkel on VTA-s käimas „vabatahtliku tegevuse hea tava” ja „vabatahtliku passi” koostamine, et vabatahtlikku tegevust veelgi atraktiivsemaks muuta.
Hea tava eesmärgiks on edendada vabatahtlike ja organisatsioonide vahel koostööd ning julgustada rohkem inimesi vabatahtlikena tegutsema. Vabatahtliku pass saab olema lihtne abivahend vabatahtlikust tööst saadud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirjeldamiseks ning aitab juurutada ja tõsta vabatahtliku töö väärtust ning kvaliteeti.
Selle kohta saad lähemalt uurida www.vabatahtlikud.ee
Milline oli maailmakohviku panus vabatahtlikku tegevusse?
Esimeses vestlusringis sai arutleda,
kas vabatahtlik on egoist või altruist?
Arutelu kippus küll seda suunda võtma, et vabatahtlik on kõigepealt egoist ja siis altruist.
Vabatahtlikuna hakatakse tegutsema sisemisest soovist midagi ära teha, see on võimalus enese arendamiseks ja (uute) kogemuste saamiseks, eneseteostuseks, vaba aja sisustamine, samuti võimalus reisida.
Lisaks toodi välja, et vabatahtliku tegevus võimaldab nö rahustada oma südametunnistust, saada tunnustust ja (ühiskonna) heakskiitu, saada kasulikke tutvusi ja laiendada oma sotsiaalset võrgustikku.
Arvati, et kui oma isiklikud soovid ja huvid on täidetud, kasvab vabatahtlik tegevus üle altruismiks – tead, et teed õiget asja, aitad kaasa paremaks muutumisele ning tekib nauding aitamisest.
Ühtlasi juhiti tähelepanu, et egoismist vabatahtlikuks olemine on täiesti normaalne, tuleb vaid osata vahet teha heal ja halval egoismil – sellest ka tegevuse eesmärgid.
Muidugi VT-s osalemine saab sageli alguse ka nö kambavaimust, mis hiljem võib kujuneda püsivaks tegevuseks.
Veel märksõnu, mis sellest arutelu voorust läbi käisid:
- Vabatahtlikuks hakatakse: huvist valdkonna ja selle arendamise vastu
o soovist kuhugi kuuluda
o sest see on „trendikas”
o läbi VT-e leiad iseenda
o võimalus erialaseks täienduseks
- VT-st võib välja kasvada töö, võimalus karjääri edendamiseks, pakkuda vabatahtlikuna oma professionaalseid oskusi.
- Vabatahtlikus tegevuses
Seejärel rääkis Mari Nuga oma vabatahtliku kogemusest Kamerunis rahvusvahelise Glen projekti raames.
Mari eesmärk vabatahtlikuks minna oli nii egoistlik kui altruistlik – saada täiesti uus kultuurikogemus, võimalus Aafrikas reisida, samas läbi oma keskkonnaalaste teadmiste kaasa aidata Kamerunis keskkonnateadlikkuse tõusule ning ideaalis nii maailma paremaks muutumisele.
Kogemus õpetas, et vabatahtlikuks minnes, eriti teise riiki, on hea kui kõik eesmärgid ja ülesanded on eelnevalt paigas, nii ei teki koha peal liigset segadust ja vastastikku on ootused selged. Samuti seda, kas me aitame tegelikke abivajajaid või neid, kes oma abivajaduse tekitavad või me ise arvame, et meie abi vajatakse?
Kindlasti avardas vabatahtlik töö ja pikemaajaline kodust eemalolek maailmapilti, aitas iseennast paremini tundma õppida ning hulgaliselt toredaid sõpru leida.
Pärast Mari meeleolukat etteastet jõudsime teise aruteluvooru, kus uurisime,
kas vabatahtlikuks tegevuseks on piisavalt võimalusi?
Oldi arvamusel, et võimalusi on päris palju, kuid tuleb teada, kust neid otsida / leida. Rohkem pakutakse infot vabatahtliku töö võimaluste kohta välismaal, kui Eestis koha peal; propageeritakse rahvusvahelise kogemuse võimalust, kuid VT Eestis on tagaplaanil. Samuti on rohkem võimalusi noortele, hoopis vähem aga keskealistele või eakatele.
Tehti ettepanek, et võiks olla VT paketid / pakkumised peredele – koos tegemise / osalemise võimalus. Samuti tuleks vabatahtliku tegevuste võimalused tuua laiema ringi ette – info saavad praegu kätte need, kes on kusagil listides (nt tudengite listid). Keskne infokanal, koduleht, kuhu kogu teave kokku jookseks oleks väga tänuväärne.
Heaks näiteks juba on Õnnepank – loodav andmebaas, mis viib kokku abivajaja ja abi pakkuja; see on otse suunatud inimeselt inimesele.
Oluline on ise teha eelnevalt eeltööd, et tutvuda vajaduste ja pakutavaga.
VT võimalusi piiravad aga ka mitmed eeskirjad, nt tervisekaitse, vajalik omada lapsehoidja tunnistust vms.
Lõpuks pakuti, et vabatahtliku tegevuse panus peaks kajastuma riigieelarves, nii kajastuks panus rahalises vääringus. Samuti võiks uurida, milline seos on vabatahtlikul tegevusel majanduskriisiga; VT on majanduslanguse tingimustes paljudele võimalus (taas)sisenemiseks tööturule – saada uusi, vajalikke oskusi ja kogemusi.
Seekordse kohviku peateema oli vabatahtlik tegevus (VT) ja mis ajendab meid tegutsema vabatahtlikuna.
Alguseks rääkis Tuulike Mänd Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest (VTA) ning mis asi on üldse vabatahtlik tegevus. Tuulike ütles, et vabatahtlikud kõnelevad läbi oma tegevuse. Et meie kõigi tähelepanu juhtida meie ümber olevale heale tegevusele, tunnustatakse ja tänatakse iga-aastaselt neid pühendunuid, kes on kaasa aidanud ümbritseva keskkonna paremaks muutumisele. Tunnustamine on üks olulisim vabatahtliku tegevuse väärtustamise viise.
Samuti tutvustas Tuulike hiljuti valminud uuringut vabatahtlikust tegevusest Eestis, mille kohaselt peamised vabatahtliku tegevuse valdkonnad on heategevus, loodushoid ja keskkonnakaitse, kohaliku elu edendamine, loomakaitse, haridus/teadus, lapsed / noored.
Veel huvitavat nimetatud uuringust:
- Kõige enam pakutakse transpordiabi (sageli seda VT-na ei teadvustata), osaletakse heakorra- ja päästetöödel ning aidatakse vaba aja sisustamisel.
- Enamasti tegutsevad vabatahtlikena kõrghariduse ja suurema sissetulekuga inimesed. Samas, aktiivsemad vabatahtlikud on maapiirkondades.
- Üle poole uuringus osalenutest ei osanud koheselt vastata küsimusele, mis neile vabatahtliku tegevusega seoses meenub. Peamiselt seostub vabatahtlik tegevus heategevuse ning annetamisega ja ühiste koristusaktsioonidega.
- Vabatahtlikus tegevuses mitte-osalemise põhjuseks on kõige enam ajapuudus ning paljud polegi selle peale mõelnud.
Hetkel on VTA-s käimas „vabatahtliku tegevuse hea tava” ja „vabatahtliku passi” koostamine, et vabatahtlikku tegevust veelgi atraktiivsemaks muuta.
Hea tava eesmärgiks on edendada vabatahtlike ja organisatsioonide vahel koostööd ning julgustada rohkem inimesi vabatahtlikena tegutsema. Vabatahtliku pass saab olema lihtne abivahend vabatahtlikust tööst saadud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirjeldamiseks ning aitab juurutada ja tõsta vabatahtliku töö väärtust ning kvaliteeti.
Selle kohta saad lähemalt uurida www.vabatahtlikud.ee
Milline oli maailmakohviku panus vabatahtlikku tegevusse?
Esimeses vestlusringis sai arutleda,
kas vabatahtlik on egoist või altruist?
Arutelu kippus küll seda suunda võtma, et vabatahtlik on kõigepealt egoist ja siis altruist.
Vabatahtlikuna hakatakse tegutsema sisemisest soovist midagi ära teha, see on võimalus enese arendamiseks ja (uute) kogemuste saamiseks, eneseteostuseks, vaba aja sisustamine, samuti võimalus reisida.
Lisaks toodi välja, et vabatahtliku tegevus võimaldab nö rahustada oma südametunnistust, saada tunnustust ja (ühiskonna) heakskiitu, saada kasulikke tutvusi ja laiendada oma sotsiaalset võrgustikku.
Arvati, et kui oma isiklikud soovid ja huvid on täidetud, kasvab vabatahtlik tegevus üle altruismiks – tead, et teed õiget asja, aitad kaasa paremaks muutumisele ning tekib nauding aitamisest.
Ühtlasi juhiti tähelepanu, et egoismist vabatahtlikuks olemine on täiesti normaalne, tuleb vaid osata vahet teha heal ja halval egoismil – sellest ka tegevuse eesmärgid.
Muidugi VT-s osalemine saab sageli alguse ka nö kambavaimust, mis hiljem võib kujuneda püsivaks tegevuseks.
Veel märksõnu, mis sellest arutelu voorust läbi käisid:
- Vabatahtlikuks hakatakse: huvist valdkonna ja selle arendamise vastu
o soovist kuhugi kuuluda
o sest see on „trendikas”
o läbi VT-e leiad iseenda
o võimalus erialaseks täienduseks
- VT-st võib välja kasvada töö, võimalus karjääri edendamiseks, pakkuda vabatahtlikuna oma professionaalseid oskusi.
- Vabatahtlikus tegevuses
Seejärel rääkis Mari Nuga oma vabatahtliku kogemusest Kamerunis rahvusvahelise Glen projekti raames.
Mari eesmärk vabatahtlikuks minna oli nii egoistlik kui altruistlik – saada täiesti uus kultuurikogemus, võimalus Aafrikas reisida, samas läbi oma keskkonnaalaste teadmiste kaasa aidata Kamerunis keskkonnateadlikkuse tõusule ning ideaalis nii maailma paremaks muutumisele.
Kogemus õpetas, et vabatahtlikuks minnes, eriti teise riiki, on hea kui kõik eesmärgid ja ülesanded on eelnevalt paigas, nii ei teki koha peal liigset segadust ja vastastikku on ootused selged. Samuti seda, kas me aitame tegelikke abivajajaid või neid, kes oma abivajaduse tekitavad või me ise arvame, et meie abi vajatakse?
Kindlasti avardas vabatahtlik töö ja pikemaajaline kodust eemalolek maailmapilti, aitas iseennast paremini tundma õppida ning hulgaliselt toredaid sõpru leida.
Pärast Mari meeleolukat etteastet jõudsime teise aruteluvooru, kus uurisime,
kas vabatahtlikuks tegevuseks on piisavalt võimalusi?
Oldi arvamusel, et võimalusi on päris palju, kuid tuleb teada, kust neid otsida / leida. Rohkem pakutakse infot vabatahtliku töö võimaluste kohta välismaal, kui Eestis koha peal; propageeritakse rahvusvahelise kogemuse võimalust, kuid VT Eestis on tagaplaanil. Samuti on rohkem võimalusi noortele, hoopis vähem aga keskealistele või eakatele.
Tehti ettepanek, et võiks olla VT paketid / pakkumised peredele – koos tegemise / osalemise võimalus. Samuti tuleks vabatahtliku tegevuste võimalused tuua laiema ringi ette – info saavad praegu kätte need, kes on kusagil listides (nt tudengite listid). Keskne infokanal, koduleht, kuhu kogu teave kokku jookseks oleks väga tänuväärne.
Heaks näiteks juba on Õnnepank – loodav andmebaas, mis viib kokku abivajaja ja abi pakkuja; see on otse suunatud inimeselt inimesele.
Oluline on ise teha eelnevalt eeltööd, et tutvuda vajaduste ja pakutavaga.
VT võimalusi piiravad aga ka mitmed eeskirjad, nt tervisekaitse, vajalik omada lapsehoidja tunnistust vms.
Lõpuks pakuti, et vabatahtliku tegevuse panus peaks kajastuma riigieelarves, nii kajastuks panus rahalises vääringus. Samuti võiks uurida, milline seos on vabatahtlikul tegevusel majanduskriisiga; VT on majanduslanguse tingimustes paljudele võimalus (taas)sisenemiseks tööturule – saada uusi, vajalikke oskusi ja kogemusi.
Subscribe to:
Posts (Atom)
