Tuesday 9 November 2010

"Loodus õpetab tänulikkust"


Nii ütles Robert Oetjen maailmakohvikus, kui rääkisime kuidas märgata märkamatut ja mida on inimesel looduselt õppida. Vaatad voolavat vett ja tunned lõputut tänulikkust, kui paljud elud saavad tänu sellele elada. Kui oskad näha, mida kõike loodus pakub, on see ammendamatu "õpik" ja insporatsiooniallikas, ta on tohutult võimas oma mitmekesisuses ja paljudes seostes.
Georg Aher on ühes interjuus öelnud, et paljud inimesed ei anna endale aru, et loodus meie ümber ei ole niisama, loodus on elu, millest tuleb lugu pidada. Loodus on meile palju vajalikum kui külmkapp või televiisor, mis tunduvad meile sageli nii hädavalikud. Loodus ei ole paralleelmaailm, mis eksisteerib meie kõrval. Meie eksisteerime temaga koos. Ajatult ja mõõtmatult.
Ehkki mõistmine ja loodusega koos olemine oleneb väga palju sellest, kes me ise oleme, kus me oleme üles kasvanud, milline on keskkond meie ümber. Isiklikud looduselood ja elamused on tihtipeale jäänud lapsepõlve ja loodusest ja looduses olemisest kipume rääkima mineviku vormis. Meie tähelepanu on koondunud mujale - vaja tööd teha ja raha teenida, vahest meeltki lahutada, tahaks mugavust - kaob kontakt loodusega ja kipume võõranduma. Kas see on paratamatu?
Siiski on nii, et igaüks peab looduse enda jaoks leidma ja enese olemise sellega kooskõlla viima. Tõeliselt rikas on see inimene, kes näeb, oskab hinnata ja hoida meid ümbritsevat loodust ja tema imesid. See tuleb hingest seest.

2 comments:

  1. Tänapäeva linnainimene on (vist) enamasti kasvanud nii, et ei tea loodusest mitte midagi. (Autoga mõnest lehmast või lambast mööda sõita; metsa all vorsti praadida - see pole see). Mõtlen nimelt seda TUNNETUST, et oleme osa Loodusest... et loomad-linnud-taimed on samasugused ELAVAD asjad nagu meie ise. Mäletan, kui mu lapsepõlve suur sõber, luuletaja Laur Tamm mulle rääkis, kuidas ta matkal olles vihaselt oli puu seest väikese matkakirve välja kiskunud ja jõkke lennutanud ja tema matkakaaslane oli seepeale mitmeks aastaks ta peale solvunud. Laur ütles siis: "Ega ma saagi talle pahaks panna, et ta järjest selle kirve hoiukohaks elava puu valis... TA EI TEADNUD, ET PUUL ON KA HING. Aga tuleks teada!"
    Mulle oli see normaalne; ma teadsin (olgugi Tartu äärelinna lapsena), et kõigel elusal on hing. Aga paistab, et paljud ei suuda kujutleda sedagi, et hing on tema enese või tema naabrite koeral või kassil...miks muidu kuuleme meediast aeg-ajalt jõledatest loomapiinamistest. Loom on selliste inimeste jaoks nagu taburet või tühi konservipurk, millele vihastades jalaga lüüa... Just sellist suhtumist peaksime beebieast peale oma lastele õpetama: ka loom (lind, kes tahes) tunneb valu, rõõmu, nukrust, igatsust, nälga, janu...nagu meiegi.

    ReplyDelete
  2. Mis sellest puu hingest? Kas sa oled puud kallistanud ja saanud sellest väge?
    Mõisteid:
    ÜKSIKEMAENERGIASÕLTUMATUS
    Tähendab seda,et üksikema ei maksa mitte sentigi elektri ega mistahes kütuse arveid.
    PENSIONÄRIENERGIASÕLTUMATUS
    Tähendab seda,et pensionär ei maksa mitte sentigi elektri ega mistahes kütuse arveid.
    SOOLISEVÕRDSUSEENERGIASÕLTUMATUS
    Tähendab seda,et naised ei maksa mitte sentigi elektri ega mistahes kütuse arveid.

    Mida tähendab vabadus ja sõltumatus ehk kuis taastada Eesti küla? EELLUGU: 1. Vaba on see inimene kes ei pea ostma kütust ja maksma transpordi eest,ei pea maksma toasoojuse ja elektri eest,ei pea maksma kodulaenu ja üüri eluaseme eest,ei pea ostma süüa...jne. http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/11/mida-tahendab-vabadus-ja-soltumatus-ehk.html

    ReplyDelete