Votnii, see kõik ei ole mitte teaduse fiktsioon ega ulme, vaid igapäevased kosmoseuuringud ja -arendused.
Viimati käisimegi Maailmakohvikus kosmoses. Seda mitte küll sõna otseses mõttes, ehkki
palju puudu ei jäänud. Mart Noormaa, Eesti Tudengisatelliidi missiooni eestvedaja, kirjeldas kosmoses peituvat ja toimuvat nii veenvalt, et ettekujutus, mis meie peade kohal aset leiab, hakkas vägagi elama.Ent miks üldse on vaja kosmoseuuringuid ja sellega seotud kulutusi? Mart sõnastas selle lihtsalt: kosmost on vaja uurida ning kosmoses käia selleks, et Maal elu edendada ja arendada. Esialgu tundub see mõte kaugena, ent lähemal vaatlusel täiesti loogiline. Kosmose uurimiseks ja seal käimiseks on tarvis tohutult kõrgeltarenenud tehnoloogiat – mikroseadmetest kosmoselaevadeni – ja tõsist teadustööd. See kõik annab inimestele õppimisvõimalusi ning töökohti.
Aga miks seda peaks tegema nii väike riik kui Eesti? Osaledes Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) töös tekib Eestil võimalus kõrgtehnoloogilisteks arenguteks – tarkvara ja seadmete välja töötamiseks ning uuteks arendusteks. Samuti on see võimalus ettevõtluse edendamiseks. Liikmemaksu ulatuses, mille meie riik agentuurile aastas maksab, rahastatakse ESA kaudu Eesti tehnoloogiaprojekte. Ning 2011. aastast on Eestil lausa oma „kosmose eelarve“ ja tegevuskava. Kindlasti on see riigi tunnustus meie ettevõtjatele ja teadlastele, kes panustavad kõrgtehnoloogia arendamisse ning innustab noori tegelema millegi tõeliselt suurega. Ja mõistagi on see Eesti innovatsiooni toetamine.
Ehkki Eesti on IT valdkonnas üsna esirinnas ning programmeerimises ja tehnoloogias on nii mõndagi tehtud, siis kosmosespetsiifikat me väga hästi ei tunne. Aga see ei saa ometi olla takistuseks, et selles valdkonnas kõrgtehnoloogilisi arendusi ette võtta. Nii asuski Tartu Ülikool asja kallale, hakkas korraldama vastavaid kursusi ning lõi võimaluse „oma käega“ midagi teha – hakata tegema Eesti oma satelliiti ehk käivitas Eesti Tudengisatelliidi programm EstCube-1, millega tänaseks on liitunud ka Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Lennuakadeemia tudengid.
Satelliit ise hakkab välja nägema kui 1 liitrise ruumalaga kuup, mis ehitatakse vastava kuubikujulise satelliidi standardi järgi.
Mida Eesti oma satelliit ehk EstCube tegema hakkab? Mart Noorma ütles, et kõigepealt on eesmärk motiveerida, inspireerida ja anda kogemus, seejärel tuleb satelliidi nö kasulikkus. Variante on palju, mis ülesannet satelliit kosmoses täidaks. Putukate ülesviimine tundus liiga lihtne. Palju põnevam on katsetada elektrilist päikesepurje – kosmoselaeva nn mootorit.
Ettevõtmine on kujunenud väga rahvusvaheliseks koostööprojektiks, kuna huvitatud osapooli on palju – kes soovib oma väljatöötatud nanojuhet satelliidil üles saata, kes soovib oma uurimiseksperimenti ellu viia, kes tahab satelliidi valmis saada. Mõistagi on kosmose vallutamine Eestile liiga suur ettevõtmine, seepärast tehaksegi seda mitmete riikide ja paljude osapoolte koostöös.
Igal juhul lubas Mart, et Eesti Tudengisatelliit EstCube-1 läheb teele aastal 2012. Meil ei ole muud soovida kui et Eesti kosmosesse! Ja suured tänud Mart Noormaale tõeliselt põneva "kosmose ekskursiooni" eest!
(Urmas Nemvaltsi karikatuur, PM 22.09.2010)
