Vaesus ei ole häbiasi

Taaskord veendusime, et maailmakohvik on paik, kus sünnivad head mõtted ja kohal on just õiged inimesed.

See, et toimetuleku probleem ei ole häbiasi, oli esmaspäeval maailmakohvitama tulnud ja vaesuse pärast muret tundvate inimeste üksmeelne arvamus. Oluline on, et hättasattunu õigel ajal abi küsiks ja saaks, et ennetada toimetulekuraskusest tingitud olukorra süvenemist. Selle eesmärgiga on ellu kutsutud ka Toidupank.

Maailmakohviku külalisesineja, Tartu Toidupanga eestvedaja Merili Mänd rääkis, et ettevõtmise eesmärk on toiduga abistada neid, kel selleks endal võimalusi ei ole. Nii kurb kui see ka pole, on täna väga suur osa abivajajatest just lastega pered ning abivajajate vanus muutub nooremaks. Ent hea meel on selle üle, et järjest enam julgetakse tunnistada abi vajadust.

Kuidas Toidupangast abi saada? Toiduabi saavad need leibkonnad, kes on toimetuleku toetuse saajate nimekirjas ning kelle igakuine sissetulek jääb alla toimetuleku piiri ehk alla 1000 krooni iga pereliikme kohta. Ja täna on selliseid peresid paraku liiga palju. Eriti palju on meie seas kõikuva vaesusega või vaesusriskiga peresid. Suudetakse kanda väiksemaid väljaminekuid, ent puuduvad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks – teha kodus remonti, panna lapsed riidesse või minna hambaarstile.

Toimetulekuraskusega olukorda satutakse väga erinevatel põhjustel ning enamasti juhtub see mitme asjaolu koosmõjul. Töö kaotamine, terviseprobleemid, makseraskustesse sattumine, suure intressiga laenud… Eks oli ka maailmakohvikusse tulnute seas neid, kes kodu soetamiseks laenu võtnud või auto liisinud. Ikka selleks, et elujärg oleks parem. Aga mis tegelikult tähendab, et töö kaotamise korral on ka nemad riskigrupp. Kuid oli ka konservatiivse ellusuhtumisega kaasamõtlejaid, kel põhimõtteks, et võlg on võõra oma ja seda koormat võtta ei tohi.

Eks vaesusega võitlemisel ongi kaks osapoolt, on riigi vastutus seista hea oma kodanike eest ning inimeste endi vastutus mitte laskuda „musta auku“. Ent ühiselt oldi arvamusel, kui probleem käes, siis tugivõrgustik pere ja sõprade näol on ülimalt tähtis. See on aeg, kui on väga vaja kedagi, kellele toetuda ja kes saaks aidata. Kui neid ei ole, siis ilma igasuguse valehäbita minna asutusse, kes abi andmisega tegeleb – omavalitsus, perede liidud, ühingud jne.

Toidupanga juurde tagasi tulles. Kuigi see ettevõtmine on suunatud ühiskonna haavatavamale osale ja me kõik tahame, et see osa väheneks, on iga abikäsi oodatud. Toidupanga võrgustik on tegelikult üle-Euroopaline ning tegutseb ühtsete põhimõtete alusel: 90% tegevusest on vabatahtlik, vaid kümnendik tööst on tasustatud; toidupank ainult vahendab toidu jagamist ning toiduaineid ei osteta, vaid saadakse heategevuse korras. Toidupanga enda ülesanne on toiduvarud kokku koguda, partneritele jagada, kes selle abivajajatele toimetab ning inimesi informeerida – kes ja kuidas toiduabi saab ning kuidas on abi andmises võimalik kaasa lüüa.

Ja see võimalus on igaühel. Märgakem abivajajat enda kõrval. Sest ühel hetkel võime ise abi vajada.

Et abi andmine on vajalik ja ühiskonnas väärtustatud, selle tõestuseks valiti Eesti Toidupanga eestvedaja Piet Boerefijn Aasta kodanikuks.

Maailmakohvik on mures vaesuse pärast

29. novembri maailmakohvikus arutleme vaesuse üle Eestis. Kohtume ikka Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13), algusega kell 19.00.

"Vaesuse nägu tänases Eestis - kes, miks ja kuidas edasi?"

Täna räägitakse töötutest, toimetulekutoetuse saajatest ning sellest, et euro tulekuga tõusevad ka hinnad. Eestis on hetkel ligi 100 000 inimest, nende hulgas 20 000 last, kellel on tõsised toimetulekuraskused. See on väga suur osa meie hulgast. Kuid, kus nad on ja kes nad on? Ning kõige tähtsam küsimus - miks? Millised on need mustrid ja teed, kuidas üks inimene jõuab selleni, et tal pole enam kuhugi külma eest peitu minna, või peab ütlema oma lastele, et täna süüa ei saa? Kas Sina võiksid ühel hetkel ennast sellisest olukorrast leida?

Kohvikusse tuleb külla Merili Mänd, Tartu Toidupanga eestvedaja, kes räägib oma igapäevatöös kohatud inimestest ja lugudest meie kõrval.

Kohtumiseni! Evelin, Tiina, Piret ja Oliver

Maailmakohvikut toetab Tartu linn.

"Loodus õpetab tänulikkust"

Nii ütles Robert Oetjen maailmakohvikus, kui rääkisime kuidas märgata märkamatut ja mida on inimesel looduselt õppida. Vaatad voolavat vett ja tunned lõputut tänulikkust, kui paljud elud saavad tänu sellele elada. Kui oskad näha, mida kõike loodus pakub, on see ammendamatu "õpik" ja insporatsiooniallikas, ta on tohutult võimas oma mitmekesisuses ja paljudes seostes.
Georg Aher on ühes interjuus öelnud, et paljud inimesed ei anna endale aru, et loodus meie ümber ei ole niisama, loodus on elu, millest tuleb lugu pidada. Loodus on meile palju vajalikum kui külmkapp või televiisor, mis tunduvad meile sageli nii hädavalikud. Loodus ei ole paralleelmaailm, mis eksisteerib meie kõrval. Meie eksisteerime temaga koos. Ajatult ja mõõtmatult.
Ehkki mõistmine ja loodusega koos olemine oleneb väga palju sellest, kes me ise oleme, kus me oleme üles kasvanud, milline on keskkond meie ümber. Isiklikud looduselood ja elamused on tihtipeale jäänud lapsepõlve ja loodusest ja looduses olemisest kipume rääkima mineviku vormis. Meie tähelepanu on koondunud mujale - vaja tööd teha ja raha teenida, vahest meeltki lahutada, tahaks mugavust - kaob kontakt loodusega ja kipume võõranduma. Kas see on paratamatu?
Siiski on nii, et igaüks peab looduse enda jaoks leidma ja enese olemise sellega kooskõlla viima. Tõeliselt rikas on see inimene, kes näeb, oskab hinnata ja hoida meid ümbritsevat loodust ja tema imesid. See tuleb hingest seest.

„Kuidas märgata märkamatut – mida on inimesel looduselt õppida?“

Maailmakohvik
esmaspäeval, 08. novembril kell 19-21, Tartu loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13)

Sissepääs prii!

Inimene on osake loodusest, ehkki üha suureneva linnastumise tõttu on inimene loodusest kaugenemas. Ent samas tunneme igatsust kaotatu järele ja võrdleme puutumatu looduse ilu omaenese tekitatud keskkonnaga, kus aina enam näeme asfaldimaailma kaubamajade ja pikkade autoridadega. Ometi on looduses nii palju väärtuslikku nii oma liigirikkuse, elutsükli ja koostöö näol. Kuidas märgata seda, mis tegelikult looduses peitub? Miks on inimene loodusest kaugenemas? Kuidas jõuda inimese ja looduse harmooniani?

Külla tuleb loodusemees, Palupõhja looduskooli eestvedaja Robert Oetjen.

Maailmakohvik on koht, kus jagada üksteistega arvamusi ja mõtteid, avada ennast, kuulata teisi ning jälgida põnevusega, mis sellest kõigest sünnib.
Tule üksi või võta sõbrad kaasa ning veeda üks huvitav õhtu intrigeerivate mõtete ja uute tuttavate seas!

Korraldajad: Evelin Uibokand, Tiina Urm, Piret Jeedas, Oliver Nahkur

Maailmakohvikut toetab Tartu linn!