Vaesus ei ole häbiasi

Taaskord veendusime, et maailmakohvik on paik, kus sünnivad head mõtted ja kohal on just õiged inimesed.

See, et toimetuleku probleem ei ole häbiasi, oli esmaspäeval maailmakohvitama tulnud ja vaesuse pärast muret tundvate inimeste üksmeelne arvamus. Oluline on, et hättasattunu õigel ajal abi küsiks ja saaks, et ennetada toimetulekuraskusest tingitud olukorra süvenemist. Selle eesmärgiga on ellu kutsutud ka Toidupank.

Maailmakohviku külalisesineja, Tartu Toidupanga eestvedaja Merili Mänd rääkis, et ettevõtmise eesmärk on toiduga abistada neid, kel selleks endal võimalusi ei ole. Nii kurb kui see ka pole, on täna väga suur osa abivajajatest just lastega pered ning abivajajate vanus muutub nooremaks. Ent hea meel on selle üle, et järjest enam julgetakse tunnistada abi vajadust.

Kuidas Toidupangast abi saada? Toiduabi saavad need leibkonnad, kes on toimetuleku toetuse saajate nimekirjas ning kelle igakuine sissetulek jääb alla toimetuleku piiri ehk alla 1000 krooni iga pereliikme kohta. Ja täna on selliseid peresid paraku liiga palju. Eriti palju on meie seas kõikuva vaesusega või vaesusriskiga peresid. Suudetakse kanda väiksemaid väljaminekuid, ent puuduvad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks – teha kodus remonti, panna lapsed riidesse või minna hambaarstile.

Toimetulekuraskusega olukorda satutakse väga erinevatel põhjustel ning enamasti juhtub see mitme asjaolu koosmõjul. Töö kaotamine, terviseprobleemid, makseraskustesse sattumine, suure intressiga laenud… Eks oli ka maailmakohvikusse tulnute seas neid, kes kodu soetamiseks laenu võtnud või auto liisinud. Ikka selleks, et elujärg oleks parem. Aga mis tegelikult tähendab, et töö kaotamise korral on ka nemad riskigrupp. Kuid oli ka konservatiivse ellusuhtumisega kaasamõtlejaid, kel põhimõtteks, et võlg on võõra oma ja seda koormat võtta ei tohi.

Eks vaesusega võitlemisel ongi kaks osapoolt, on riigi vastutus seista hea oma kodanike eest ning inimeste endi vastutus mitte laskuda „musta auku“. Ent ühiselt oldi arvamusel, kui probleem käes, siis tugivõrgustik pere ja sõprade näol on ülimalt tähtis. See on aeg, kui on väga vaja kedagi, kellele toetuda ja kes saaks aidata. Kui neid ei ole, siis ilma igasuguse valehäbita minna asutusse, kes abi andmisega tegeleb – omavalitsus, perede liidud, ühingud jne.

Toidupanga juurde tagasi tulles. Kuigi see ettevõtmine on suunatud ühiskonna haavatavamale osale ja me kõik tahame, et see osa väheneks, on iga abikäsi oodatud. Toidupanga võrgustik on tegelikult üle-Euroopaline ning tegutseb ühtsete põhimõtete alusel: 90% tegevusest on vabatahtlik, vaid kümnendik tööst on tasustatud; toidupank ainult vahendab toidu jagamist ning toiduaineid ei osteta, vaid saadakse heategevuse korras. Toidupanga enda ülesanne on toiduvarud kokku koguda, partneritele jagada, kes selle abivajajatele toimetab ning inimesi informeerida – kes ja kuidas toiduabi saab ning kuidas on abi andmises võimalik kaasa lüüa.

Ja see võimalus on igaühel. Märgakem abivajajat enda kõrval. Sest ühel hetkel võime ise abi vajada.

Et abi andmine on vajalik ja ühiskonnas väärtustatud, selle tõestuseks valiti Eesti Toidupanga eestvedaja Piet Boerefijn Aasta kodanikuks.