Maailmakohvikusse (25. nov) tuli paarkümmend ärksat tartlast vestlema targast ja vastutustundlikust tarbimisest. Juba kohaletulekuga näitasid nad, see teema on nende asi, see läheb neile korda.
Algatuseks tegi Maarja Jakobson väga toreda intro, kuidas temas on kasvanud keskkonnateadlikkus ja loodushoolivus ning kuidas ta on jõudnud taaskasutuspoe Berliin ettevõtmise juurde. Maarja tunnistas, et temal ja sõbrannadel oli kappi kogunenud rõivaid, mis olid kunagi olnud paha-tuju-parandamise-ostud, ent mida enam ei kantud. Esmalt hakati neid omavahel vahetama, varsti tuli pakkumine Genialistide Klubilt hakata seal korraldama taaskasutuse päevaklubi. Maarja uuris ka osalejailt, kes on (pidevad) taaskasutajad. Rõõmustav: enamuste käed tõusid.
Kohvikulaudade vestlused olid sedavõrd huvitavad ja intensiivsed, et ei tahtnud kuidagi raugeda. Aruteluringi küsimuseks pakkusime, kuidas vähendada tarbimiskultuuris prevaleerivat ükskõiksust ja kahju tekkimist. Pakuti, et tegelikult peaksime tarbimist vähendama ja seeläbi vähendama tootmist. Ent kuidas? See tähendaks maailmamajanduse täielikku ümbermuutmist, mis teoreetiliselt pole võimatu, ent reaalelu on kahjuks midagi muud. Samuti toodi välja, et kui inimene suudab teha oma ostuvalikuid läbimõeldult – kas olla millegi poolt või vastu on juba samm edasi vastutustundlikuma ja targa tarbimise poole. Ideena käidi välja, et koolis tööõpetuse tundides kasutada taaskasutatud materjale. Võimalus end läbi taaskasutuse loovalt väljendada ja ise midagi teha on põhimõtteliselt piiramatud.
Aga pikemalt lugege mõne aja pärast…
Ja ma veendusin taaskord, et maailmakohvik toob inimeses välja tema parima osa.
Maailmakohviku idee on üles ehitatud sellele, et kõik osalevad, kõik panustavad ja uskuge, see töötab. Vestlused kohvikulaudades avavad inimesi ja ühel hetkel nad üllatuvad isegi, mis kõik neis peitub.
No comments:
Post a Comment